Projektid      Kontakt      

Vee-elustiku

väärtuslike elupaikade kaitse
Kaitse-eeskiri Allikate kaitseväärtus ja allikaid ohustavad tegurid Viidumäe

Viidumäe Suurissoo peale olulisima kraavi sulgemist novembris 2016

Peale kuivenduse mõjul pealekasvanud metsa eemaldamist ja üle pooleteise kilomeetri pika kuivenduskraavi sulgemist hakkab allikate vesi valguma loomulikku reljeefi pidi endisele sooalale.  Drooni video Nov 2016

Viidumäe allikad ja allikasoo linnulennult

 

 

Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaserval. See kõrgustik on Saaremaa kõige kõrgem ja vanem osa, mis hakkas veest kerkima umbes 10 500 aastat tagasi ja mis praegu ulatub kuni 58 m üle merepinna.

Järgnevate aastatuhandete vältel voolisid ümbritsevad veed moreense päritoluga seljakust välja tänase Viidumäe, kus kõige olulisemaks pinnavormiks on omaaegne ranna-astang. Astang on Viidumäe piires üle 10 km pikk, suhtelise kõrgusega jalamilt laeni kuni 18 m. Astangust kõrgem osa ja temast madalamad allikalised alad erinevad omavahel paljude tingimuste poolest ja tänu sellele on Viidumäel elupaiku ja kasvukohti suurele hulgale erinevate nõudlustega liikidele. Viidumäe võtmesõnaks ongi suur looduslik mitmekesisus.

Viidumäe loodusliku mitmekesisuse võti peitub paikkonna geoloogilises arengus ja selle tulemusena kujunenud tänapäevases pinnamoes. Lääne-Saaremaa kõrgustiku tuumiku moodustab tüse otsamoreen, mis kuhjus aluspõhjalisele kõrgendikule kvaternaari alguses jääserva pikema peatuse ajal (Tavast ja Raukas, 1978). Sellest tuumikust voolis jääajajärgne Läänemeri aastatuhandete vältel välja tänase Viidumäe. Läänemere Antsülusjärve staadiumis, ca 8000 aastat tagasi murrutatud ranna-astang on looduskaitseala silmapaistvaim pinnavorm. Astangut ja selle lähiümbrust teatakse mitmete nimede all, seejuures on nimetus “Viidumäe” kasutusel kogu siinsete astangute ja mägede kompleksi kui terviku kohta. Kohalikest mägedest tuntuim on Suurmägi kõrgusega merepinnast 50,6 m, Lümanda Suurissoost 35 ja jalamilt 18 m. Suur-Tõllu legendiga on seotud Tõldemäe nimi ja kunagine pidalitõbiste surnuaed on andnud nime Surnuaiamäele. Hiiglaslikku kivirauna meenutab suurte rändrahnudega ülekülvatud Raunamägi absoluutse kõrgusega 54,2 m. Pikisuunas kogu looduskaitseala läbiv astang on kesksel kohal mitte ainult oma asendi poolest, vaid ka sisulises tähenduses. Nimelt jaotub kogu looduskaitseala reljeefi alusel kolmeks erineva ilmega osaks: idas rannavallidest ja luidetest liigestatud kõrgem ala Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana , keskel astang suhtelise kõrgusega kuni 18 m, kaldega kohati 25-30 kraadi (Mardiste,1981) ja sellest madalamal paralleelsetest rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis läänekaartes liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Need kolm reljeefi osa erinevad omavahel niiskusreziimi, mullastiku, mikrokliima ja taimestiku poolest.

Viidumäel valitseva veereziimi väljakujunemises on olnud kandev osa astangu jalamilt lähtuvatel rohketel allikatel, mille vesi pärineb jääsulavetest setitatud kruusliivadest ja on surveliselt seotud lubjarikaste siluri põhjavetega (Kink ja Metslang, 1981). Nende allikate mõjul ongi looduskaitseala astangualusesse ossa aastatuhandete vältel moodustunud kuulsad Viidumäe allikasood. Allikad avanevad kas turbasse mattunud pindalalise allikaimbena või kruusase põhjaga punktallikatena, milledest suuremate vooluhulkadeks on kohapealsete mõõtmiste käigus saadud 1-5 l/sek. Allikavee vesi on lubjarikas, lubjaühendid on settinud allikate põhja ja ojakeste kallastele. Allikate avamusalad on haruldaste taimede kasvukohaks. Allikate vesi liigub astangust kaugemale läänekaartesse kas väikesteks niredeks ja ojadeks koondununa või siis lihtsalt piki turbakihti imbudes. Valdava osa Viidumäe allikate vetest koondab lõpuks endasse Kihelkonna lahte suubuv Vesiku oja. Lääne-Saaremaa kõrgustik on tervikuna veelahkmeala. Veelahkmejoon Läänemere ja Riia lahe vesikonna vahel kulgeb enam-vähem paralleelselt Viidumäe idapiiriga, looduskaitseala kaguosas seejuures umbes 3 km ulatuses ka tema territooriumil.

Kaitse-eeskiri

Keskuse tutvustus
Eesti Loodushoiu Keskus on 2000. aastal asutatud ühing, mis tegeleb peamiselt sisevete kaitse ja kalastiku elutingimuste parandamisega.

Elupaikade kaitse
Allikad, jõed ja järved on meie ühine rikkus, mille suurim väärtus on nende looduslik seisund. Vee-elupaikasid hoides tagame puhta vee, liigirikka elustiku ja kauni looduse.

Tänased projektid
Praegu on käimas kaks suuremat projekti. LIFE Happyriver taastab Laeva jõe alamjooksu ja LIFE Springday keskendub unikaalsete nõrglubjaallikate kaitsele. Jätkuvad Emajõe latika rännete ja jõesilmu elupaikade uuringud

Kontaktandmed
Veski 4, Tartu 51005
Tel: (+372) 7 422 767
E-post:
Tel: (+372) 5176886

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Viidumäe

Viidumäe Suurissoo peale olulisima kraavi sulgemist novembris 2016 Peale kuivenduse mõjul pealekasvanud metsa eemaldamist ja üle pooleteise kilomeetri pika kuivenduskraavi sulgemist hakkab allikate vesi valguma loomulikku reljeefi pidi endisele sooalale Drooni video Nov 2016 Viidumäe allikad ja allikasoo linnulennult Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaserval

Viidumäe

www.loodushoid.ee © 2017 Eesti Loodushoiu Keskus »