Nõrglubjaallikate (elupaigatüüp *7220) kaitse ning taastamine Eesti Natura 2000 aladel

LIFE SPRINGDAY   LIFE12 NAT/EE/000860

Nõrglubjalasundit tekitavad allikad, nn nõrglubjaallikad on Euroopa Liidus kõrgelt väärtustatud ohustatud elupaigatüüp (Loodusdirektiiv *7220). Meie allikates esineb jääajast pärit reliktelustikku, allikate ümbruses aga looduskaitseliselt väärtuslikke elupaiku, teiste hulgas kaitset väärivaid madalsoid. Allikate ja nendega seotud elupaikade säilimine looduslikus seisundis pole seni rakendatud kaitsemeetmetega alati garanteeritud. Looduslikke allikaid ja allikasoid on rikutud maaparandustöödega ja allikate kujundamisega tiikideks ning veehoidlateks. Osaliselt on olulisemad allikate alad kaitse all erinevate looduskaitse- ja maastikukaitsealadena või mõne pargi koosseisus. Osa allikaid on kaitse all üksikobjektidena. Mitmeid allikaid ja allikaalasid ei ole kantud vastavatesse registritesse ning nende asukohad on ebatäpsed, samuti esineb ebatäpsusi allikate tüpiseerimisel.

Allikate hea seisundi saavutamine ja hoidmine on keerukas, kuna sisaldab tervet kompleksi tegevusi alates põhjalike uuringute ja mõõdistuste teostamisest, õige hüdroloogilise režiimi kujundamisest,  ebasobiva taimestiku eemaldamisest ning kaitsekorralduslike meetmekavade väljatöötamisest ja rakendamisest. 

Käesoleva projekti käigus kavandatakse ja viiakse ellu nõrglubjaallikate hea loodusliku seisundi taastamiseks vajalikud tööd kolmel Natura 2000 alal (Kõrvemaa, Viidumäe ja Vormsi). Samuti koostatakse ettepanekud allikate kaitse ja seisundi seire korraldamiseks.

Projekti kestus: 01.07.2013 - 31.05.2018

Projekti eelarve: 835 224.- eurot, Euroopa Liidu finantsvahendid 75% projekti maksumusest.

Projekt edukalt ellu viidud!

Projekti saavutas oma eesmärgid. Konkreetseid tegevusi teostati kolmel projekti alal: Kiigumõisa allikatel Kõrvemaal (tegevus C1), Saaremaal Viidumäel (C2) ja Vormsi saarel Prästvike järve ümbruses (C3).

Ettevalmistavas etapis koostati projekti ja alltöövõtja töörühma ekspertide poolt tegevuskava Kiigumõisa allikate seisundi parandamiseks ja elupaikade taastamiseks. Peamine meede allikate ökoloogilise seisundi parandamiseks on voolutakistuste rajamine allikate äravooluojadesse/kraavidesse, suurendades sedasi vee viibeaega allikaid ümbritseval alal. Kava nägi ette ka allikate valgustingimuste parandamist ja allikate ümbrusest võsa eemaldamist. Tööd teostamisega alustati projekti oma meeskonnaga 2015. aastal. Suuremamahulised tööd - - maaparandussüsteemide rajamise tulemusena metsastunud endiste sooalade ja allikate ümbruse puhastamine algas 2016. aastal ja lõpetati 2017. Kokku eemaldati võsa ja mets Kõrvemaal kahel suuremal allikaid ümbritseval alal kokku viiel hektaril. Vee kiire äravoolu takistamiseks rajati neli paisu, millega tõsteti ka vee taset mitukümmend sentimeetrit. Tööde käigus puhastati ka allikate väljavoolusänge 200 m ulatuses. Registreeriti ka mitu uut allikat ja isegi üks mitmest allikast moodustunud väike järv

Viidumäel koostati ettevalmistuste käigus ülevaade looduskaitsealal asuvatest maaparandussüsteemidest, hinnati nende mõjusid ja kraavide likvideerimise võimalusi ning valiti välja objektid, kus rajatakse veetõkkeid, suurendatakse vee viibeaega ja suunatakse vesi soo-aladele. Koostati projekt, millega kavandati tööde teostamine parimal võimalikul moel, et tagada loodusliku hüdroloogilise režiimi saavutamine, elupaikade edasise degradeerumise peatumine ja eelduste loomine elupaikade taastumiseks. Selleks nähti ette peamise meetodina suuremate kraavide kinniajamine võimalikult suures ulatuses ja väiksemate kraavide sulgemine puitkilpidega, samal ajal minimeerides tööde läbiviimisega tehtavat kahju piirnevatele elupaikadele. Tööde kavandamisel arvestati analoogsete tööde teostamise kogemusega Soomes ja Lätis. Kraavi(süsteemi) funktsioneerimist saab mõjutada kas selle täieliku kinniajamise või osalise paisudega sulgemisega. Paisude mõju ulatus sõltub ala reljeefist ja morfoloogiast ning on alati laiem kui paisu lähim ümbrus.  Kraavide lausaline likvideerimine/kinniajamine toimus olulisematel ja suurema negatiivse mõjuga kraavidel, kus kunagi välja kaevatud pinnasega täideti ligikaudu kokku kolm kilomeetrit kuivenduskraave. Väiksematel kraavidel kasutati vee äravoolu tõkestamiseks ja veetaseme tõstmiseks ka puidust paise.

Et olemasolevaid kraave ei peaks hooldama ja vajadusel nende likvideerimise protsessi lihtsustada, vaadati maaparandussüsteemide register üle asjasse puutuvate asutustega (RMK, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, vald). Sellest arvati välja kaitseala eesmärkide saavutamist segavad maaparandussüsteemid, mis ei ole vajalikud riiklike maaparandiussüsteemide eesvooluna või muudel põhjustel, kus siis kaob ära vajadus nende hooldamiseks ja saab vajadusel neid likvideerida.

Viidumäe looduskaitsealal likvideeriti maaparandussüsteeme kas otseselt, sulgemise ja paisudega või kaudselt, kaitsekorralduslike meetmetega kogupikkusega 13,8 km.

Tööde ettevalmistamise ja projekti koostamise käigus toimunud koostöö tulemusena initsieeriti RMK poolne tegevus raadata suletava kraavi kuivendamise mõjualal 10 hektarit metsa, millega loodi eeldus alal kuivenduseelsel ajal esinenud allikasoo-elupaiga taastumiseks. Peale kraavide sulgemist valgub allikate vesi Viidumäe astangult ida suunas taastatud alale. Kokku eemaldati kraavide sulgemise tööde käigus mets 13 hektarilt.

Viidumäe looduskaitseala on populaarne koht loodusesõpradele. Kaitsealal leiab mitmeid hästi ettevalmistatud võimalusi loodusega tutvumiseks. Kuigi ala on unikaalne oma suure nõrglubjaallikate kontsentratsiooni poolest, siis seni polnud avalikuks kasutamiseks loodud võimalust selle haruldase allikatüübi vaatlemiseks. Selleks otstarbeks sobis kõige paremini olemasolev Allikasoo õpperada, mis aga oli amortiseerunud. Projekti käigus rekonstrueeriti vana rada ja lisati sellele 260 m pikkune rajalõik ühe esindusliku nõrglubjaallikani. Kogu rada on 1,8 km pikk. Ehitati 320 m laudteed, kaks vaateplatvormi, kolm suuremat infostendi, suunaviitasid ja trepp. Eestis esmakordne on matkaraja ehitusel taaskäideldud olmejäätmetest toodetud konstruktsioonielementide kasutamine (Plastrex). Raja pidulik avamine toimus 20. mail 2017. aastal koos Keskkonnameti ja RMK’ga, kui Viidumäel tähistati LIFE programmi ja Natura 2000 võrgustiku loomise 25. aastapäeva vastava seminariga ja rahvamatkaga. Rada on väga populaarne ja saanud kiitvaid hinnanguid. Viimastel aastatel on raja külastatavus olnud 3000 kuni 4000 inimest aastas.

Vüälitööde käigus registreeriti allikate ja allikasoode piirkonnas ligikaudu 140 allikat, mis kõik on nõrglubjaallika elupaiga tunnustega, kusjuures mitmed väga ilmekad ja esinduslikud.

Vormsi maastikukaitsealal Prästvike järvel ja seda ümbritsevatel allikatel teostati järgmisi töid:

-          Prästvike järve ja allikate puhastamine taimestikust (peamiselt pilliroost). Roog ja muu taimestik niideti ja eemaldati järvest spetsiaalse ujuva traktoriga Truxor. Kokku hooldati kolmel järjestikusel suvel  kokku 21 hektarit Prästvike järve. Lisaks järvele korrastati ka allikaojasid 500 m ulatuses.

-          Allika matkaraja taastamine ja laiendamine. Ettevalmistused ehituseks – kooskõlastuste hankimine, tingimuste kooskõlastamine ja lähteülesannete koostamine - võttis oodatust kauem aega, kuna ilmnesid ootamatud raskused välismaalastest maaomanikega vajalike kokkulepete sõlmimisel. Probleemide lahendamiseks muudeti raja trassi asukohta, mis tõi kaasa ühe täiendava purde ehitamise, kuid rada sai seniset mitmekesisem ja huvitavam. Ehitati 410 meetrit laudteed, kaks vaateplatvormi, kaks purret üle oja ja rekonstrueeriti olemasolev vaatetorn. Vaateplatvormide ja vaatetorni juurde ning raja algusse paigaldati külastuskorda, rada ja alal asuvaid loodusväärtusi tutvustavad 4 infotahvlit. Kogu raja pikkus on ligikaudu 2 km. Raja pidulik avamine toimus 12. mail 2018. aastal, millega tähistati ka üle-euroopalist Natura 2000 võrgustiku ja LIFE päeva. Rada võeti kaohaliku omavalitsuse esindajate ja elanike poolt vastu suure tänuga ja leiab aktiivset kasutamist. Uuringute alusel hinnatakse raja külastatavuseks 7000-9000 korda aastas.

-          Välitööde käigus täpsustausid allikate tüübid, nende arv ja asukohad. Lisaks seni registreeritud allikatele lisandusid kümnekonna allika andmed. Kirjeldati ka ühte esinduslikku, talitlevat nõrglubja allikat, mis piirati taraga, et uurida metsloomadest põhjustatud häiringu puudumise mõjusid.