Projektid      Kontakt      

Vee-elustiku

väärtuslike elupaikade kaitse
(Metsakorralduse materjalid) Kaitse-eeskiri Suurim Kiigumõisa allikatest, mai 2014 Kiigumõisa

Kõrvemaa ja Kiigumõisa allikaalad linnulennult

Kiigumõisa allikad on üks paremini säilinud, kõrge kaitseväärtusega allikarühmasid Pandiveres. Kiigumõisa allikad paiknevad Järva maakonnas Roosna-Alliku vallas Kihme külast 3 km edelas, metsastunud sootasandikul Jägala jõe läheduses. Jägala jõe mõlemal kaldal on neli allikarühma ning hulgaliselt suuremaid ja väiksemaid üksikuid allikaid. Kaks suuremat tõusuallikat on ühed Järvamaa ilusaimad. Allikarühmade maksimaalsed vooluhulgad kokku on ca 100 l/s, minimaalsed 10..20 l/s. Allikatest algavad ojad suubuvad Jägala jõkke.


Kõrvemaa maastikukaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks.


Kõrvemaa maastikukaitseala asub Järva-, Harju- ja Lääne-Virumaal. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond. 1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitsealal on rohkesti oose ja sandureid, samuti kaks mõhnastikku. Aegviidu ümbruses leidub mitmeid järvi, neist tuntumad on Aegviidu Nelijärved. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele. Kõrvemaa on tihedalt seotud ka A. H. Tammsaare elu ja tegevusega.

Kõrvemaa Riikliku Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe (uhtlammimets), rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Kõrgemaks punktiks on Valgehobuse mägi Mägede mõhnastikus (106,9 m). Rohkesti leidub kaitsealal oose. Mõhnastikke on kaks - Mägede ja Taganurga. Ulatuslikult esineb sandureid, Jägala jõe ääres ka rannikuluiteid. Peale Jägala jõe asuvad siin tema lisajõed Mustjõgi, Jänijõgi koos Liivoja ja Tarvasjõega. Järvi on 12 - Nikerjärv, Vahejärv, Urbukse, Sisaliku, Ahvena, Linajärv, Purgatsi, Jäneda, Kalijärv, Kreo Linajärv, Suur Kalajärv ja Väike Kalajärv. Suurim järv on Urbukse (4,6 ha), sügavaim on Purgatsi (13 m). (Metsakorralduse materjalid)

 

Kaitse-eeskiri

Kiigumõisa
Suurim Kiigumõisa allikatest, mai 2014

Keskuse tutvustus
Eesti Loodushoiu Keskus on 2000. aastal asutatud ühing, mis tegeleb peamiselt sisevete kaitse ja kalastiku elutingimuste parandamisega.

Elupaikade kaitse
Allikad, jõed ja järved on meie ühine rikkus, mille suurim väärtus on nende looduslik seisund. Vee-elupaikasid hoides tagame puhta vee, liigirikka elustiku ja kauni looduse.

Tänased tööd
2022. aasta septembris algas viieaastane projekt LIFE Baltic Sturgeon. Lõpule on jõudmas Pärnu jõestiku elupaikade taastamise tulemuslikkuse uuringud ja kalateede tõhususe uuringud. Käimas on Võsu jõe paisjärvede mõjude uuring.

Kontaktandmed
Veski 4, Tartu 51005
Tel: (+372) 7 422 767
E-post:
Tel: (+372) 5176886

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Kiigumõisa

Kõrvemaa ja Kiigumõisa allikaalad linnulennult Kiigumõisa allikad on üks paremini säilinud, kõrge kaitseväärtusega allikarühmasid Pandiveres Kiigumõisa allikad paiknevad Järva maakonnas Roosna-Alliku vallas Kihme külast 3 km edelas, metsastunud sootasandikul Jägala jõe läheduses

Kiigumõisa

www.loodushoid.ee © 2023 Eesti Loodushoiu Keskus »