Projektid      Kontakt      

Vee-elustiku

väärtuslike elupaikade kaitse
Eesti Loodushoiu Keskuse ja Eesti Maaülikooli teadlaste ühine töö Võrtsjärve asustatud angerjate rännete uurimiseks viis uute teadmisteni. Avastasime uue lüli sündmusteahelas, mis juhatab hõbestunud Euroopa angerjaid rannikumerest kaugelasuva kudealani - ajutine jõkke naasmine Seni on peetud magevees elutsevate ja kuderändele asuvate Euroopa angerjate liikumist jõest merre pöördumatuks. Värskes artiklis raporteerime esmakordselt juhtumitest, kus angerjad naasid päritolujõkke veetes eelnevalt kuni aasta merevees. Pärast Läänemerre rändamist naasis 21% akustilise telemeetria saatjatega märgistatud hõbeangerjatest Narva jõkke. Angerjad veetsid jões kuni 33 päeva, enne kui nad uuesti mere suunas rändasid. Kiireim isend rändas Taani väinadeni (ca 1300 km) pärast teist starti 68 päevaga. Artiklis otsitakse haruldase käitumismustri bioloogilisi tagamaid ning arutatakse avastuse olulisuse üle selle ohustatud liigi kaitse ja majandamise seisukohalt. Artikkel avaldati kõrgelthinnatud ajakirjas Biology Letters   Uued teadmised angerjast

Uued teadmised angerjast

15. sept. 2021

Eesti Loodushoiu Keskuse ja Eesti Maaülikooli teadlaste ühine töö Võrtsjärve asustatud angerjate rännete uurimiseks viis uute teadmisteni.

Avastasime uue lüli sündmusteahelas, mis juhatab hõbestunud Euroopa angerjaid rannikumerest kaugelasuva kudealani - ajutine jõkke naasmine

Seni on peetud magevees elutsevate ja kuderändele asuvate Euroopa angerjate liikumist jõest merre pöördumatuks. Värskes artiklis raporteerime esmakordselt juhtumitest, kus angerjad naasid päritolujõkke veetes eelnevalt kuni aasta merevees.
Pärast Läänemerre rändamist naasis 21% akustilise telemeetria saatjatega märgistatud hõbeangerjatest Narva jõkke. Angerjad veetsid jões kuni 33 päeva, enne kui nad uuesti mere suunas rändasid. Kiireim isend rändas Taani väinadeni (ca 1300 km) pärast teist starti 68 päevaga.
Artiklis otsitakse haruldase käitumismustri bioloogilisi tagamaid ning arutatakse avastuse olulisuse üle selle ohustatud liigi kaitse ja majandamise seisukohalt.


Artikkel avaldati kõrgelthinnatud ajakirjas Biology Letters

 

Keskuse tutvustus
Eesti Loodushoiu Keskus on 2000. aastal asutatud ühing, mis tegeleb peamiselt sisevete kaitse ja kalastiku elutingimuste parandamisega.

Elupaikade kaitse
Allikad, jõed ja järved on meie ühine rikkus, mille suurim väärtus on nende looduslik seisund. Vee-elupaikasid hoides tagame puhta vee, liigirikka elustiku ja kauni looduse.

Tänased tööd
2022. aasta septembris algas viieaastane projekt LIFE Baltic Sturgeon. Lõpule on jõudmas Pärnu jõestiku elupaikade taastamise tulemuslikkuse uuringud ja kalateede tõhususe uuringud. Käimas on Võsu jõe paisjärvede mõjude uuring.

Kontaktandmed
Veski 4, Tartu 51005
Tel: (+372) 7 422 767
E-post:
Tel: (+372) 5176886

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Uued teadmised angerjast

Artikkel avaldati kõrgelthinnatud ajakirjas Biology Letters   Eesti Loodushoiu Keskuse ja Eesti Maaülikooli teadlaste ühine töö Võrtsjärve asustatud angerjate rännete uurimiseks viis uute teadmisteni.Avastasime uue lüli sündmusteahelas, mis juhatab hõbestunud Euroopa angerjaid rannikumerest kaugelasuva kudealani - ajutine jõkke naasmineSeni on peetud magevees elutsevate ja kuderändele asuvate Euroopa angerjate liikumist jõest merre pöördumatuks. Värskes artiklis raporteerime esmakordselt juhtumitest, kus angerjad naasid päritolujõkke veetes eelnevalt kuni aasta merevees. Pärast Läänemerre rändamist naasis 21% akustilise telemeetria saatjatega märgistatud hõbeangerjatest Narva jõkke. Angerjad veetsid jões kuni 33 päeva, enne kui nad uuesti mere suunas rändasid. Kiireim isend rändas Taani väinadeni (ca 1300 km) pärast teist starti 68 päevaga. Artiklis otsitakse haruldase käitumismustri bioloogilisi tagamaid ning arutatakse avastuse olulisuse üle selle ohustatud liigi kaitse ja majandamise seisukohalt.

Uued teadmised angerjast

www.loodushoid.ee © 2023 Eesti Loodushoiu Keskus »