Projektid      Kontakt      

Vee-elustiku

väärtuslike elupaikade kaitse
Kes Emajõe kalastikuga rohkem kokku puutub, näeb selles pidevaid muutusi. Missugustena need paistavad, sõltub taustsüsteemist. Kes võrdleb tänaseid latikasaake kümne aasta tagustega, leiab selge allakäigu, kes aga kahekümne viie, viiekümne või saja aasta tagustega, rõõmustab. Kutseliste kalurite saagid Emajõel Emajõe kalavarud

Emajõe kalavarud

Kes Emajõe kalastikuga rohkem kokku puutub, näeb selles pidevaid muutusi. Missugustena need paistavad, sõltub taustsüsteemist. Kes võrdleb tänaseid latikasaake kümne aasta tagustega, leiab selge allakäigu, kes aga kahekümne viie, viiekümne või saja aasta tagustega, rõõmustab.

Emajõe kalavarud
Kalur Kaarel Pensa
Ihtüoloogide kogudes on helilindid vanade kalurite meenutustega, muuhulgas on seal öeldud, et poole sajandi eest Emajõe alamjooksul latikat ikka oli, aga supi jaoks küll ei jätkunud.

Kalateadlased on Emajõge taas tõsisemalt uurinud tosin aastat. Selle aja jooksul on tunnistajaks oldud mitmele huvitavale protsessile. 1990-ndatel aastatel tõusis latikasaak järsult. Emajõkke ilmus tohutul hulgal väikest, napilt mõõdulist latikat. Järgnevate aastate jooksul püsis saak stabiilsena. Kalade arvukus küll langes, kuid isendid kasvasid suuremaks. Kalad pärinesid ühest-kahest aastakäigust, uusi arvukaid generatsioone ei olnud looduslikel põhjustel tekkinud.

Ihtüoloogid tegid märgistamise ja kalastajatelt saadud taaspüükide abil kindlaks, et kord juba Emajões kudenud latikad tulevad igal aastal paljunemiseks just Emajõkke tagasi. Praeguseks on INTERREG III A projekti BREAM toel märgistatud ligi kaheksa tuhat latikat ja väiksemal määral muid liike. Taaspüükide tase on olnud kõrge - ligi 15 %. Kuna noori kalu nappis ja mujal kudenud kalad Emajõkke ei satu, hakkasid saagid mõne aasta eest ootuspäraselt langema. Varude vähenemise põhjuseks ei saa lugeda ülepüüki, sest arvukaid põlvkondi pole nende aastate jooksul liiga kiiresti tarbitud ning nii on kaladel jäänud ohtralt võimalusi taastootmiseks.

Miks mitme aasta järelkasv nõrgaks jäi, pole päris täpselt teada. Paljud viimase aja probleemid on seotud põuaste suvedega, kudemis- ja muude elupaikade kokku kuivamisega. Põud ei hävita täiskasvanud kalu, kuid suur hulk noorkalu võib hukkuda. Kui kaldaäärne taimestikuvöönd - paljude väikeste kalade põhiline elupaik - jääb kuivale, veepiirist kaugele, on noorkalade suur suremus möödapääsmatu.

Kõigele vaatamata on Emajõe latikavarud taas suhteliselt lootustandvas seisus. Emajões on arvukalt väikest latikat, kalade kasvades muutuvad tabatavad isendid iga aastaga suuremaks.

Teiste Emajõe kalaliikide arvukus on kümne aasta jooksul kõikunud tavapärases rütmis, latikaga võrreldavaid mastaapseid muutusi ei ole täheldatud. Siiski, kahel viimasel aastal on järsult kasvanud kohade hulk jões. Detailsem koharännete uuring on alanud, kuid tulemustest on veel vara rääkida.

Kui keegi püüab märgistatud kala, siis tuleks sellest kindlasti teada anda.
Emajõe kalavarud
Tabel. Kutseliste kalurite saagid Emajõel

Keskuse tutvustus
Eesti Loodushoiu Keskus on 2000. aastal asutatud ühing, mis tegeleb peamiselt sisevete kaitse ja kalastiku elutingimuste parandamisega.

Elupaikade kaitse
Allikad, jõed ja järved on meie ühine rikkus, mille suurim väärtus on nende looduslik seisund. Vee-elupaikasid hoides tagame puhta vee, liigirikka elustiku ja kauni looduse.

Tänased tööd
Suuremad LIFE Happyriver ja LIFE Springday projektid on lõppenud. Jätkuvad Eesti kalastiku uuringud ja tuura asustamine Narva jõkke.

Kontaktandmed
Veski 4, Tartu 51005
Tel: (+372) 7 422 767
E-post:
Tel: (+372) 5176886

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Emajõe kalavarud

Kalur Kaarel Pensa Ihtüoloogide kogudes on helilindid vanade kalurite meenutustega, muuhulgas on seal öeldud, et poole sajandi eest Emajõe alamjooksul latikat ikka oli, aga supi jaoks küll ei jätkunud Kalateadlased on Emajõge taas tõsisemalt uurinud tosin aastat Kes Emajõe kalastikuga rohkem kokku puutub, näeb selles pidevaid muutusi. Missugustena need paistavad, sõltub taustsüsteemist. Kes võrdleb tänaseid latikasaake kümne aasta tagustega, leiab selge allakäigu, kes aga kahekümne viie, viiekümne või saja aasta tagustega, rõõmustab.

Emajõe kalavarud

www.loodushoid.ee © 2017 Eesti Loodushoiu Keskus »